Raamat

Raamat Purje tänava villast

Raamatu lugu

Juba enne maja renoveerimist pakkus meile huvi uhke maja algne päritolu. Algne ehitaja oli teada, aga soovisime enamat! Renoveerimise ajal alustasime omal käel uurimist ja info kogumist, kuni sai selgeks, et olemasoleva info hulk ning käsitlemise ja tõlgendamise oskus käib meil üle jõu. Õnneks ulatas meile oma abikäe Küllo Arjakas, kellel ajaloo uurimise ja kirja panemisega on küllaga eelnevat kogemust! Koostöös arenes raamatust tõeliselt huvitav teos, mis seob omavahel kokku maja ja kogu Pirita piirkonna arenemisloo läbi erinevate ajastute.

2021 aasta jõuludeks sai kaante vahele 56 lehekülge, mis üksikasjalikult kirjeldavad maja ja Pirita piirkonna elukäiku 400 aasta vältel, põhjalikumalt viimase 100 aasta kohta.

Noppeid raamatust

„Kohanime Pirita on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud 1603. aastal kui „Pirrida” (saksa keeles Brigitten).“

„Uus-Pirita majad olid suured ja kõrged ning nende ümber laius avarus. Uued elanikud kutsusid Pirita kloostri varemete läheduses ja jõesuu lähistel asunud küla halvustavalt Põrsakülaks, talumehed omakorda hüüdsid Uus-Pirita kõrkide asukatega elurajooni Matsikülaks.“

„Esimene dokumentaalne viide krundi kohta on 12. maist 1909 päri¬nev leping. Selle kohaselt saab Pihlaka tänav 4 (praegu Purje tänav, nii ka järgnevas tekstis) asuva 3027,21 m² krundi omanikuks eestlastest äri¬meeste esimese põlvkonna klaveritööstur ning ka mõjuka Estonia seltsi tuumikusse kuulunud Jaan Olbrei (1863–1918).“

„1. (13.) augustil 1910 peeti Pirital Kalevi spordiseltsi 50 m ja 300 m ujumisvõistlus, mida peetakse Eesti ujumisspordi alguseks. Lühemal dis¬tantsil ilmselt aega ei mõõdetud, pika distantsi võitis Anton Õunapuu, kel kulus selleks 7 minutit 47 sekundit.“

„Nagu märgitud, oli Purje tänav 4 Nõukogude ajal tänases mõistes samuti korterelamu, ent see oli ikkagi õige väike maja. Majaraamatute ja sisseregistreerimiskaartide järgi on seal üheksas korteris pisut vähem kui 30 aasta jooksul elanud 152 (!) inimest.“

„Pirita Seltsi MTÜ ja Pirita valimisringkonnast korduvalt linnavolikogusse valitud Toivo Tootseni ühisel initsiatiivil tunnistati maja 30. augustil 2005 arhitektuurimälestiseks ja võeti kaitse alla.“

Telli raamat

Need on vaid lühikesed lõigud raamatust. Kõigil soovijatel on võimalik selle raamat ostuga renoveerimist toetada. Osta raamat, tellides Interneti vahendusel või astudes läbi meie kontorist. Tellimiseks palun täida allolev tellimisvorm.

€ 10

Raamat meie kontoris
Pakiautomaati saatmine Eesti piires 2€

Maja on korras, aga kogu protsess pole veel kaugeltki lõppenud. Tegeleme edasi nii maastikukujunduse kui ka ajastutruu lehtla ehiamise plaanidega. Lehtla kujunduse ideedega juba tegeletakse, infot kogutakse ja projekteerimist planeerime alustada 2023ndal aastal. Ajastutruu lehtla taastamist on võimalik toetada ka lihtsalt rahaliselt meie arveldusarve kaudu.

Kui soovid renoveerimist toetada, siis võta ühendust.